This book was created and published on StoryJumper™

©2014 StoryJumper, Inc.   All rights reserved.

Publish your own children's book: 

www.storyjumper.com

Mari-Liis Asu, 6C klass

Nirk on kärplaste 

sugukonda kuuluv väike 

kiskja, kõige väiksem 

tänapäevane kiskjaline.

"Loomade elu" andmeil 

on nirgi keha 13–28 cm, 

saba pikkus 9 cm, mass 

40–100 g.

Isaste nirkide keha on Suurbritannias 202–314 mm, 

emastel 173–181 mm. Nirgi keha on väike ja 

silinderjas, vilajas ja väga paindlik. Nirk meenutab 

suuresti kärpi, kuid viimase sabaots on must. 

Suvel on nirk seljalt helepruun, alt valge 

või kollakas. Levila põhjaosas muutub ta 

talvel üleni lumivalgeks.

 Nirgi tiinus on lühikese 

latentsusstaadiumiga ja kestab 35–37 

päeva. Pesakonnas on 3–10 poega. Nirk 

elab seal, kus leidub palju hiirlasi: põldudel, 

jäätmaadel, põõsastikel, raiesmikel, 

metsaservades, põhuhunnikutes ja 

heinakuhjades, kuid üksnes siis, kui 

ümbruses ei ole tema peamist 

toidukonkurenti kärpi. Nirgid on aktiivsed 

nii öösel kui päeval. Nende toiduks on 

tavaliselt närilised, periooditi ka näiteks 

linnumunad. 

Nirgi sigimist on puudulikult 

uuritud. Tiineid emaseid ja 

vastsündinud poegi on leitud nii 

suvel kui talvel. Nirgi tiinus on 

lühikese latentsusstaadiumiga ja 

kestab 35–37 päeva. 

Pesakonnas on 3–10 poega. 

Närilisterohkeil aastail sünnib 

poegi rohkem.