Sügaval metsas elab üks halb olend. Ta nimeks on Halb. Kord tahtis Halb kusagile minna.

Halb on Halb,

tal kõver on kand.

Elu tal halb

ja tal kõver on kand.

Kui Halb jõudis metsast kaugele, leidis ta päikesevalguse käes lebava taime.

Halb läks ära,

tuju tal hea.

Taime ta nägi

ja seda sa tead.

Kui Halb jõudis lagendikule, nägi ta väga suurt tormi tulemas. Halb põgenes metsa kohe jooksuga.

Torm on tulemas,

see on halb.

Jooksu ta pani

nagu peata hani.

Kui Halb jõudis metsa oma koju, võttis ta oma talismani kaissu ja läks magama.

Kui Halb oli kodus,

tal tuju hea

ja toit tal kõhus.

Kui Halb magama jõudis, nägi ta unes jää liblikat,kes lendas taevas.Ta oli valge.

Torm möllas,

tuiskas ning kolistas ka, jääliblikas mattis ta kodumaa.

Väljas oli täielik koerailm, akna taga oli  kuulda kolinat ja mürinat.

Koerailm on väljas,

ning Halb on nüüd näljas.

Koer läks vaatama õue. Nägi ilusat rohelist muru.Mille sees olid lehed.

Ta nägi muru,

ta sõi muru

ja see oli mõru.

Järgmise päeva hommikul oli saabunud   sügis. Õues oli külm ja märg.Halb tahtis õue minna ja, läkski kuid tal polnud seal midagi teha.

On õues külm

ja igav on mul.

Nüüd mõtlen,

mida teha

ja lähen metsa taha

Talvel muru tutt lume seest välja paistnud. Oli külm talv, lumi oli maas - see oli mul mõtetes.

Talvel on ilus lumi.