This book was created and published on StoryJumper™

©2015 StoryJumper, Inc.   All rights reserved.

Publish your own children's book: 

www.storyjumper.com

Luuletus Õpetajale!

Mu õpetaja on nii hea,

tarkusi tal täis on pea, 

kuid vahest närvi läheb ta,

kõik on hästi, kõik on hea.

Õpilasi on tal palju,

ning kõik on väga head,

mõned vahest marakratid,

kuid armsad ikka ka.

Kalle lood

Kahtlane Kalle kössitab kamina kõrval. Kamina 

kõrval kasvab kaktus. Kalle kallistab kurbusest 

karvast koera.

 Tõeline sõber on kallim kui kuld!

  Sõber on arvatavasti see, kes kuulab ära alati sinu mured, 

lohutab sind, kui su meel on kurb ning teeb veel palju muud. Ma 

usun, et väga paljudel on see "hea sõber", kuid tean, et ka 

paljudel pole. Õnneks on minul vedanud ja mul on see sõber, kes 

alati mind aitab ning kellega veedan ma palju oma aega. Tõelised 

sõbrad jagavad üksteisele oma saladusi, kuid kumbki ei lähe oma 

sõbra saladusi kellegile rääkima.. ma loodan vähemalt. 

  Minul ja minu ühel tõelisel sõbrannal on palju ühiseid saladusi, 

mida me kumbki pole kellegile rääkinud. Lisaks teame me ka 

väga palju üksteise saladusi. Meil on väga palju koos veedetud 

aega, oleme käinud paljudes kohtades koos jpm. Vahest, kuid 

õnneks üsna harva on meil ka pisitülisi. Need kestavad alati väga 

vähe ning peaaegu kohe leppime ka ära. Mäletan konkreetselt 

vaid ühte korda, kui pikemalt tülli läksime. Tagantjärgi mõeldes 

oli see ikka väga rumal põhjus, miks me nädal aega tülis olime. 

Hiljem laabus õnneks kõik, kuid sel ajal, kui teda ei olnud, oli üksi 

olla ikka päris kurb. 

  Minu tõeline sõber, on olnud mul kahe aastasest saati ning siiani 

oleme me tõelised sõbrad.

 Tõeline sõber ei tohiks sulle kunagi valetada ning peaks kõik ausalt 

ära rääkima. Kahtlen, et kellegile meeldiks, kui talle valetatakse, 

eriti kui seda teeb ta tõeline sõber. Vaevalt, et kui ta seda teeb, ta 

siis veel mingi "tõeline sõber" on. 

  Õnneks pole ma ise kunagi tundnud, mis tunne on, kui su parim 

sõbranna kuskile teise linna kolib, või lihtsalt sinuga suhtlemise 

mingil põhjusel igaveseks lõpetab. Kahjuks olen ma aga ise pealt 

näinud, kuidas ühel minu väga heal sõbral tema üks tõelistest 

sõpradest teise linna ära kolis. Õnneks suhtlevad nad veel ning 

käivad üksteisel üsnagi tihti külas. Minu jaoks on nende 

sõprus/sõber küll tõeline.

  Cristini lugu

  "Ma saan kindlasti selles töös viie!" Hüüdis Cristin Toomasele. "Ära hõiska 

enne õhtut! Kas sa üldse õppisid?" küsis Toomas. "Loomulikult mitte, kellel 

seda õppimist veel vaja on? Ma olen niigi tark." Sõnas Cristin. "Kes ei tööta, 

see ei söö, pea seda meeles." Lausus Toomas ning juba toodigi tööd lauale

  Cristin tulebki õhtul koju järjekordse kolmega. "Ma sain täna kolme.." 

Sõnas Cristin ning läks diivanile logelema. "Me oleme sulle ju rääkinud, et 

magavale kassile hiir suhu ei hüppa. Kas sul homseks õpitud üldse on, 

praegu on ju juba õhtu." Kostis ema. "Ei ole ja pealegi hommik on õhtust 

targem, ma hommikul enne tunde õppin ära." Lausus Cristin. "Nii ei saa, õpi 

parem kohe ära." Sõnas ema vastu ning vaatas Cristini juba veidi kurjema 

pilguga. "Ole parem tasa! Ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb!" Oli 

Cristin juba kannatust kaotamas. "Enne mõtle, siis ütle! Homme sa enam 

välja ei lähe!" Lausus ema ning saatis Cristini magama. "Omad vitsad 

peksavad.." Ohkas Cristin ning liikus magama.

 Järgmisel päeval oli Cristinil taaskord õpimata. Kui ta kooli jõudis, märkas 

ta, et kõik valivad kohti. Cristin kõndis ühe koha juurde, enne kui Anneli tast 

ette jõudis. "Kes ees see mees." Lausus Anneli Cristinile. Järgmiseks liikus 

Cristin koha poole, mille pärast kaklesid kaks poissi. Kus viga näed laita seal 

tule ja aita, mõtles Cristin endamisi. "Mine ära paksuke, me lahendame oma 

probleemi ise!" Nähvas üks poistest Cristinile. "Kes teisele nime annab, see 

ise seda kannab." Lausus Cristin talle vastu. "Lihtsalt lase lesta!" Kamandas 

poiss. 

  Lõpuks leidis Cristin endale koha ning mõtles endamisi samal ajal, kui kõik 

teised kodust tööd kontrollisid, et ta ei jäta enam kunagi tänaseid toimetusi 

homse varna. Õige kah!

Tõeline sõber

  Hunt ja rebane võistlesid omavahel, et kumb neist on Karule parem sõber. 

  "Kindlasti olen see mina." lausus rebane hundile.

  "Miks sa seda arvad? Näiteks mina tean, et mina olen tegelikult palju parem sõber 

kui sina" sõnas hunt vastu. 

  "Kuidas sina siis karule parem sõber oled? Mida sina talle annad? Mina olen näiteks 

nii ilus, et luban tal ennast igapäev imetleda." kostis rebane.

  "Karu ei saa ju sellest mitte mingit kasu! Mina näiteks luban tal vaadata, kuidas ma 

õhtustan." rääkis hunt.

  "Ja mis kasu ta sellest peaks saama? Ainus mis ta sealt saab, on suur nälg." 

vaidles rebane vastu. 

  Nii nad siis taidlesid seal, kuni lõunani, mil saabus karu kes kutsus nad endaga 

kaasa mett mesilastarust võtma. Hunt ja rebane olid sellega mõlemad muidugi nõus. 

  Kui nad lõpuks pärale jõudsid, libistas karu enda käppa mesilastarru. Õnnetuseks 

jäi aga karu käpp kinni.

  "Noh, sõbrad, olge head ja aidake mind!" palus karu. Hunt ja rebane lõid aga 

põnnama, sest nad kartsid et võivad mesilastelt haavata saada. Nad jooksid minema 

jättes sõbra hätta. 

  Karu käpp oli kinni ja ükskõik kui palju ta proovis, üksi ta seda sealt kätte ei 

saanud.

a.

You've previewed 10 of 16 pages.

To read more: