Ebasoodne aastaaeg

Ebasoodne aastaaeg on aeg, kui pole piisavalt toitu ja on halvad ilmastiku olud.

Loomad valmistuvad selleks erinevalt nt mõndadel loomadel vahetub karvkate, mõned koguvad toitu, lähevad magama või rändavad paremaatesse paikadesse.

Talveuinakus loomad

-Talveuinakus loomad jäävad talveunne sügisel ja ärkavad kevadel.

Neil on sel hetkel ainevahetus aeglane, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi ja ärkab uinakust kiiresti.

-Loom vajab sel hetkel vähem energiat ning saab energiat kehas olevast rasvast.

-Talveuinakus loomad on nt karu, mäger, kährikkoer.

Talveunes loomad

-Talveunes loomal on ainevahetus, südametegevus ja hingamine väga aeglane.

-Kehatemperatuur muutub koos välistemperatuuriga ning vajab vähe energiat. Energiat saab kehas olevast rasvast ja ärkab unest aeglaselt.

-Talveunes loomad on nt nahkhiired, pisiimetajad, roomajad.

Suveunes loomad

-Suveunes loomad magavad, et vältida liigset kuuma ja toiduvaest aega. Magades väheneb risk ärakuivamise ja kõrgete õhutemperatuuride tekitatud kahjustuste eest.

-Suveund magavad maismaa- kui ka vee-elulised selgrootud ja selgroogsed kõrbetes.

-Suveund magavad nt kahepaigsed, roomajad, kalad.

Rändlinnud

-Rändlinnud rändavad halva ilmastiku ja toidupuuduse tõttu. Lennatakse parves või salkadena.

-Lindudel on hea orienteerumisvõime ja tunnetatakse Maa magnetvälja.

-Rändlinnud on nt kuldnokk, pääsuke, valge-toonekurg.

Rändloomad

-Rändloomad rändavad halva ilmastiku ja toidupuuduse tõttu.

-Sõraliste karjad rändavad seoses vahelduvate vihmaperioodidega

-Vaalad ja linnud võtavad ette pikemaid retki.

-Rändloomad on nt vaalad ja Aafrika sõralised.

Loomade "sahvrid"

-Loomad koguvad sahvritesse talvevarusid.Ehitavad sügisel urge, kus talvel end peita.

-Röövloomad murravad loomi aastaringselt.

-Nt loomset toitu koguvad suured kiskjad, mutid, hallõgijad.

-Nt taimset toitu koguvad hiired, koprad, oravad.

Mõni loom liigub talvel vähe

-Mida vähem loom liigub, seda vähem vajavad nad toitu.

-Mõned peidavad end urgu külma (kuuma)eest.

-Urg kaitseb ka vaenlaste eest.

-Nt põder, uruhiir