Milline on ebasoodne staaeg?

See on niisugune aeg, mil pole küllaldaselt toitu või ei ole ilmastik talutav.

Loomad valmistuvad selleks erinevalt. Näiteks jänese karv vahetub sügisel (enne talve) tihedamaks. Orav kogub enda pessa toitu.

Kes on taliuinakus?

Mõni suurem püsisoojane loom.

Taliuinakust ärkab loom kiiresti.

Ainevahetus aeglustub vähe.

Energiat saab kehasse kogutud rasvadest.

Kehatemperatuur langeb vaid paar kraadi.

Näiteks karu.

Kes magab talveund?

Ainevahetus, südametegevus ja hingamine on väga aeglane.

Peamiselt kõigusoojased loomad.

Kehatemperatuur on peaaegu sama, mis väliskeskkonnal.

Vajab väga vähe energiat, sest elutegevus on aeglane.

Talletab kehasse rasva, millest saab energiat.

Ärkab väga aeglaselt.

Näiteks siil, konn, madu.

Kes rändavad, miks ja kuidas nad leiavad õige tee?

Paljud imetajad ja linnud rändavad, sest neil on toidu- ja veepuudus. Nad rändavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks paremnate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda.

Nad leiavad õige tee, kuna nad tajuvad magnetvälja(hea orienteerumisoskus) ning nad lendavad parvedes.

Näiteks nahkhiir.

Loomade "sahvrid"

Paljud loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid.

Seemnetest kuni loomse toiduni. Loomal hammustatakse närviketi läbi, et nad ei saaks põgeneda.

Näiteks pasknäär, hiir, mutt.

Miks mõni loom liigub talvel vähe?

Paljud loomad liiguvad talvel vähe, sest siis nad kulutavad vähem energiat ning siis nad vajavad vähem toitu.

Näiteks põder.

Varjete kasutamine

Urud ja koopad kaitsevad nii külma kui ka kuuma eest.

Meie kliimas loomad soojendavad ennast seal, kõrbetes poevad päikese eest varju.

Näiteks uruhiir.