eesti rahvuspargid

vilsandi

see rahvuspark kaitseb üle-euroopalise tähtsusega elupaigatüüpe ning liike ja nende  elupaiku

lahemaa rahvuspark

Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannikuökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi, geoloogiamälestisi ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi

Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik.

matsalu rahvuspark

 Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint, rändrahnud, kivikülvid) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. 

Soomaa rahvuspark kaitseb Vahe-Eesti edelaosa soid, lamminiite, metsi, kaitsealuste liikide elupaiku ja kultuuripärandit. Rahvuspargi tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuserva ja Sakala kõrgustiku vahel laiunud jääjärve põhjana. 

Alutaguse rahvuspark hõlmab valdavat osa Alutaguse madalikust. Piirkonna eripäraks on läbi aegade olnud hõre inimasustus ja kõrge loodusmaastiku osakaal. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- (23 855 ha ehk 54%) ja metsamaastikud (18 759 ha ehk 42%). Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel.

kasutatud kirjandus

https://www.kaitsealad.ee/est/vilsandi-rahvuspark

https://www.kaitsealad.ee/est/lahemaa-rahvuspark

https://www.kaitsealad.ee/est/matsalu-rahvuspark

https://www.kaitsealad.ee/est/soomaa-rahvuspark

https://www.kaitsealad.ee/est/alutaguse-rahvuspark