This book was created and published on StoryJumper™

©2015 StoryJumper, Inc.   All rights reserved.

Publish your own children's book: 

www.storyjumper.com

Elas kord suur, kollane ning krõbe kartulikrõps. Talle 

meeldis olla tähelepanu keskpunktis ja tal oli alati tunne 

nagu teda ei hinnataks piisavalt. Tema suureks 

unistuseks oli saada kuulsaks. 

Kui ta sündis siis oli ta alguses laos ja pärast läks ühte 

sinisesse ja läikivasse krõpsupakki. Ta sattus suurde 

kaubanduskeskusesse koos nende pisikeste pudinatega 

kes ainult piiksusid kuna olid katki läinud. Krõps narris 

neid. Natuke aega hiljem ostsid kolm last ta ära ja läksid 

mänguväljakule mängima. Neil kulus tükk aega, et 

kõige suurem krõps põhjast välja kraapida. Lõpuks kui 

need väiksed tükid olid eest ära söödud nägi üks poiss 

suurt krõpsu. Ta võttis selle aeglaselt välja, et üksi 

nahka pista aga kui teised lapsed seda märkasid siis 

hakkasid nad kraaklema, et kes saab kõige suurema 

tüki. Selle kraaklemise käigus, unustasid nad krõpsu 

järelvlveta ja üks harakas näppas ta ära.

Krõps lendas harakaga pika maa maha ja lõpuks 

maandusid nad läikivaid asju täis ja torkivas pesas. 

Harakal oli ka väike poeg, kes tahtis krõpsu ära süüa 

aga ema ütles, et see jäägu magustoiduks ja läks siis 

põhieinet hankima. Krõps ootas mitu tundi kuni harakas 

tagasi tuli. Siis hakkas ta kartma, et harakapoeg sööb ta 

ära ja ta peitis ennast sule alla. Seal istus ta seni kuni 

oli saabunud vaikus ja öö. Ta lootis, et kui saabub 

hommik on ta unustatud. Ja nii see oligi.

Krõps oli siis natuke aega sule all peidus. Kui oli 

möödas umbes kaks nädalat siis saeti haraka 

pesapuu maha ja harakas lendas koos oma 

pojaga minema. Krõpsu arust oli see väga 

ebaviisakas, et nad ta maha jätsid ning ta 

solvus haraka peale. Siis kukkus puu alla ja 

krõps lendas tuule abil kaugele konnade tiigi 

juurde. Seal olid konnad ja paar kiili kes teda 

kohe tema kollase värvi ja käheda hääle pärast 

narrima hakkasid. Nad kutsusid teda 

kollakõhuks ja krõbehääleks ja siis sai krõps 

aru, et tegelikult oli nendel pisikestel 

krõpsutükkidel sama tunne.

Krõps põgenes konnade tiigi juurest ja ta 

jooksis mööda krobelist autoteed edasi. Siis 

märkas ta katkist pudelikorki keda teised 

narrisid kuna ta oli vormist väljas ning kole. 

Krõps sai vihaseks. Ta läks talle appi ning 

päästis pudelikorgi, kuid võitluse käigus sai 

vigastada ning suri. Seda kõike nägi pealt üks 

koolipoiss kes võttis kaasa nii pudelikorgi kui ka 

purunenud krõpsu. Poisi ema oli ajakirjanik ja 

pudelikork nõustus andma intervijuud ja nii 

saigi krõps kuulsaks. Kuigi ta oli juba lahkunud 

sai tema unistus kuulsaks saada siiski täide.

You've previewed 9 of 15 pages.

To read more: