Minu nimi on Frida. Ma sündisin 2004. aasta 12.-ndal septembril. Ma polnud väga rahulik beebi ja põhjustasin enda vanematele palju uneprobleeme. Ma olin enda pere esimene laps ja enda vanavanemate esimene lapselaps. Kuna ma olen kõige esimene laps, on mul ainukesena pere lastest kaks eesnime. Esimene nimi, Frida, pandi mulle kunstniku Frida Kahlo järgi. Teise nime, Aless, mõtles mu isa aga ise välja. Mu vanaema ütles mulle lapsena alati, et ma kõnnin nagu part. See on üks põhjustest miks ma arvan et ma oleksin loomariigis part. Üldse on pardid väga nunnud ja toredad. Nad on sõbralikud ja ei tülita kedagi. Ajavad oma asja ja neile meeldib seltskond. Ma tahaksin olla part.

Minust

Kui ma olin väike siis ma ei kartnud väga midagi. Muidugi kartsin ma pimedust, nagu iga laps, kuid suuri hirme mul polnud. Mulle on terve elu meeldinud ämblikud ja igasugused muud tavaliselt hirmsad satikad ning suuri loomi, nagu lehmi, ma ka ei karda. Ainuke ebatavaline hirm, mis mulle meenub on üks roheline kivinõid mingisugusest lastesaatest, mis kunagi ETV-s jooksis. See kivinõid on siiani väga hirmus.

Kui ma käisin lasteaias, tahtsin ma saada poemüüjaks. See tundus nii lihtne amet. Lihtsalt istud ja piiksutad poekaupa.

Minevik

Lasteaed lõpetatud, liikusin edasi põhikooli. Kohanemine oli väga raske, sest ma sain teada, et koolis ei tohigi tunni ajal laua all olla ja mänguhobustega mängida, vaid peab laua taga sirgelt istudes tähti tuupima. Õnneks oli mul väga mõistev ja tore klassijuhataja, kes lasi mul omaette nokitseda, kuni lõpuks ka mina toolil sirgelt istuma õppisin. Tähti ma tunnis kunagi õppida ei viitsinud, aga kuna töövihikus olid nii lahedad pildid, mida mulle värvida meeldis, jäid tähed ka iseenesest pähe. Algklassides unistasin ma alati loomadega tegelemisest ja tahtsin saada loomaarstiks.

Praeguse seisuga olen kohe lõpetamas põhikooli. Aeg liigub kiiremini kui Turbo ja see tigu on kiire. Ma olen väga õnnelik, et mul siiani on põhikool neljade-viitega üle elatud, vaatame, mis lõpuklass toob. Praegu olen esimese trimestri lõpetanud viitega, üks neli tuli sisse. Geograafiaas. Praegu olen ma ka õpilasesinduses. Vabal ajal joonistan ja mõnikord laulan. Ma oskan väga lahedaid kendama trikke. Kõige lahedam koht kus ma siiani käinud olen, on Gotlandi saar. Kuigi ma arvan, et asi polnud niivõrd selles kohas, vaid inimestes, kellega koos me seal olime. Muidugi meeldib mulle veel väga paljudes erinevates söögikohtades käia.

Olevik

Tulevik

Praegu on mul vaid poolik põhikooliharidus. Tulevikus unistan kindlasti gümnaasiumi lõpetamisest ja ilmselt pean minema ka ülikooli. Viie aasta pärast loodan, et olen lõpetanud gümnaasiumi ja õpin ülikoolis või vähemalt teen tööd. Kümne aasta pärast tahaksin omada head haridust ja kindlat töökohta, ilmselt ka oma kodu. Kui olen saanud 30, on vist aeg pere jaoks. Ma veel ei tea, kas ma kunagi lapsi tahan saada, vaatab mis tulevik toob. Tahaksin elus saavutada seda, et mul on piisavalt hea haridus ja töökoht, et ma saaksin hoolitseda enda vanemate ja vanavanemate eest.

Mu vanemad ja sugulasd on elus väga palju tööd teinud ja mulle hea haridustee taganud, tahaksin neid selle eest tänada ja loodan, et ei valmista kellelegi pettumust. Elus tahaksin, et mu vanemad tunneks minu üle uhkust ja saaksid kindlusega öelda "See on minu tütar".

Kriste

Kristele tahaksin öelda, et oleme talle klassiga suure tänu võlgu. Tema võttis meid jõnglastena enda tiiva alla, elas üle kõige hullemad pahandused ja kraaklemised. Täna on meie klassis võrreldes näiteks kuuendaga väga heatahtlikud ja korralikud noored inimesed. Meie klass on just telline, nagu ta on, tänu sulle, Kriste. Ja kui mõelda kõigi nende aastate üle, siis saame aru, miks sa uut klassi veel juurde võtta ei taha :D.